Sotsiaalne rehabilitatsioon


Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus (SRT) on sotsiaalteenus, mis on mõeldud puudega või piiratud töövõimega inimese toetamiseks igapäevaeluga toimetulekul. SRT kaudu inimene ja pere õpivad, kuidas saada igapäevaselt hakkama terviseseisundist tingitud erivajadustega. SRT ei ole taastusravi, seal ei tegeleta inimese ravimisega.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (SRT) osutamist korraldab sotsiaalkindlustusamet (SKA).

Juhul, kui SRT vajaduse hindamisel selgub, et inimene vajab SRT, siis sotsiaalkindlustusamet võtab inimeselt üle teenuse eest tasu maksmise kohustuse ehk lihtsamalt öeldes suunab teenusele. Teenus on eesmärgipärane. SRT eesmärk on õpetada ja arendada igapäevaelu oskusi, suurendada võimalusi ühiskonnaelus osaleda, toetada õppimist ja töötamise eelduste ettevalmistamist.

SRT on olemuselt aktiivne, inimene teeb ise võimetekohaselt kõiki tegevusi, mida eesmärgi saavutamiseks on vaja teha – näiteks võimleb või õpib abivahendi abil riietumist. Neid oskusi harjutatakse rehabilitatsioonispetsialisti juhendamisel ja abiga, kuid lisaks annab spetsialist harjutusi ja ülesandeid, mida teha kodus iseseisvalt või koos pereliikme/hooldajaga. Kuna rehabilitatsiooniteenuse tulemuslikkuse eelduseks on alati inimese aktiivne osalus, siis passiivsed protseduurid nagu massaaž, ravivann, soolakamber, külmaravi jmt ei kuulu rehabilitatsiooniteenuste hulka.

SRT on kompleksne teenus, st et inimesel on mitu probleemi, mille lahendamine ei ole võimalik üksikteenuste (nt tugiisik, taastusravi) abil, vaid nõuab mitme eriala spetsialistide (rehabilitatsioonimeeskonna) sekkumist.

SRT eesmärkide saavutamiseks osutatakse vajadusel järgmisi teenuseid

  • Tegevusterapeudi teenus
  • Loovterapeudi teenus
  • Sotsiaaltöötaja teenus
  • Psühholoogi teenus
  • Eripedagoogi teenus
  • Logopeedi teenus
  • Füsioterapeudi teenus
  • Kogemusnõustaja teenus
  • Arsti teenus
  • Õe teenus

Teenuseid osutatakse nii individuaalselt kui perele või grupis, välja arvatud arsti teenus, mida osutatakse ainult individuaalselt. Teenus on ajaliselt piiritletud, st seda ei osutata pidevalt ega eluaegselt, vaid eesmärgi täitmiseks vajaliku aja jooksul.

16-aastaste ja vanemate isikute sotsiaalset rehabilitatsiooni ja erihoolekannet puudutavate küsimuste korral aitavad lahenduse leida meie juhtumikorraldajad.
Juhtumikorraldaja aitab vastata küsimustele, mis on seotud erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenusele suunamisega ning on abiks sobiva teenuseosutaja valimisel. Samuti aitab juhtumikorraldaja lahendada teenuse osutamise käigus tekkinud muresid.

 

Pane tähele!

  • Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusel tuleb inimesel aktiivselt osaleda vastavalt rehabilitatsiooniteenuse osutaja poolt koostatud tegevuskavale ja rehabilitatsiooniplaanile. Kui seda ei tehta, siis on Sotsiaalkindlustusametil võimalik Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 21 lõige 1 punkti 3 alusel keelduda tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest.
  • Ravi, sealhulgas taastusravi ei ole sotsiaalne rehabilitatsioon. Ravi ja taastusravi vajaduse korral pöördu oma perearsti või muu arsti poole.
  • Füsioterapeudi teenus on inimese liigutusliku sooritusvõime ja tegevuskeskkonna (nt kool, kodu) hindamine ning tegevuskeskkonna kohanduste soovitamine, iseseisvat toimetulekut arendavate füsioterapeutiliste programmide koostamine ja õpetamine, abivahendite kasutamise õpetamine, säästvate abistamisvõtete õpetamine pereliikmetele. Füsioterapeudi teenus ei sisalda passiivseid tegevusi nagu nt massaaž, vannid, soolakamber, külmaravi jmt.
  • Arsti ja õe teenused on nõustava sisuga ning ei sisalda ravimisega seotud tegevusi nagu nt diagnoosimine, raviplaani koostamine, retsepti väljastamine, raviprotseduuride tegemine, eriarstile või uuringutele saatekirja väljastamine jmt.