Hindamine

Lapsel

Rehabilitatsioonivajaduse hindamine tehakse selleks, et välja selgitada, kas puudega laps vajab rehabilitatsiooniteenust või mitte. Lapse rehabilitatsioonivajadust hindab teenuseosutaja, kes koostab rehabilitatsiooniplaani. Juhul, kui lapsel on olemas kehtiv rehabilitatsiooniplaan, saab ta teenuseid selle alusel. Võta plaan teenusele minnes kindlasti kaasa.

 

Pane tähele

  • Rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõppemisel ei koostata uut rehabilitatsiooniplaani lapsele, kes on saanud 16-aastaseks teenuse osutamise ajal.
  • 16-17-aastane laps saab rehabilitatsiooniteenust taotleda tööealise inimese tingimustel ja tema rehabilitatsioonivajadust hindab töötukassa või sotsiaalkindlustusameti teenuste konsultant.
  • Juhul, kui rehabilitatsiooniplaani kehtivus suunamisotsuse kehtivuse aja jooksul lõpeb, koostab teenuseosutaja alla 16-aastasele lapsele uue plaani ja teenuste osutamine jätkub.


Kui lapsel ei ole kehtivat rehabilitatsiooniplaani, siis esimese asjana koostab teenuseosutaja selle koostöös lapse perega ja võrgustikuga. Võrgustikeks on lasteaed, kool, perearst, KOV sotsiaaltöötaja võ ka teised lapse elus olulised võrgustikuliikmed.
Lapse rehabilitatsioonivajadust hindab rehabilitatsiooniteenuseosutaja meeskond, kuhu kuuluvad erinevate erialade spetsialistid. Plaani koostavasse meeskonda kuuluvad kindlasti sotsiaaltöötaja ja eripedagoog, teised spetsialistid kaasatakse arvesse võttes puude liiki ja vastavalt lapse vajadustele.
Plaani koostamiseks kohtuvad vähemalt 3 rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti lapse ja perega ning hindavad lapse toimetulekut erinevates valdkondades, samuti lapsevanemate vanemlikke oskusi. Hindamise käigus vestlevad spetsialistid lapsega ja perega, võidakse teha erinevaid teste ja anda ülesandeid. Hinnangute põhjal spetsialistid selgitavad välja erinevate teenuste ja abivahendite vajaduse, annavad soovitusi ja koostavad rehabilitatsiooniplaani. Koostöös lapse ja perega seatakse rehabilitatsiooni eesmärk, mis sõnastatakse selliselt, et hiljem on võimalik eesmärgi täitmise tulemusi mõõta.

Plaani allkirjastavad kõik selle koostamisel osalenud spetsialistid ja lapsevanem. Plaani tegevuskavasse võidakse lisaks rehabilitatsiooniteenustele kirjutada ka muid teenuseid, nt kooli tugispetsialistide teenused, KOV teenused jm.

 

Pane tähele

  • Lapsehoiuteenuse, tugiisikuteenuse või muude kohaliku omavalitsuse teenuste saamiseks ei pea lapsel olema rehabilitatsiooniplaani, nende teenuste vajadust hindab kohalik omavalitsus

Juhul, kui hindamise tulemusena selgub, et lisaks haridusasutuse või kohalikuomavalitsuse abile ei vaja laps sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust või tema toimetulekut ei ole võimalik teenuse abil parandada, siis põhjendatakse seda rehabilitatsiooniplaanis ja plaani tegevuskavas rehabilitatsiooniteenust ei määrata.

Hindamisel võib selguda, et puudega laps ei vaja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust.

Näide: astmahaige laps, kelle haigus on raviga kompenseeritud, enamasti ei vaja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust.

Kopsuarstide, allergoloogide, lastearstide ja perearstide seltsi esindaja ühine seisukoht on, et astma diagnoosiga lapsel, kellel on küll puude raskusaste määratud, puudub üldjuhul näidustus ja vajadus sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamiseks. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus vajadus võib olla põhjendatud juhul, kui astma diagnoosiga lapsel on tuvastatud liitpuue, kaasuvad muud seisundid (nt arengulised iseärasused), lapse sotsiaalne keskkond on teadaolevalt haigusega hakkamasaamist mittetoetav jne.

Arstid on analüüsinud kõikide rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistide poolt osutatavate teenuste sisu ja leidnud, et:

  1. võrgustikutöö kooli/lasteaia õpetajatega ei ole põhjendatud, kuna haridusasutuse õpetajal ei ole õigust ravimeid manustada. Kooli/lasteaia töötajate teavitamine lapse haigusest ja võimalikest probleemidest on jõukohane lapsevanemale või KOV lastekaitse- ja sotsiaaltöötajale;
  2. psühholoogi teenus – kui teenuse sisuks on lapsevanema informeerimine lapse haiguse eripärast, siis seda teevad raviarst ja astmakabineti õde kliinilises meditsiinis, rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti dubleeriv tegevus ei ole vajalik;
  3. füsioterapeudi teenus – füsioterapeudi abi vajavad astmaga lapsed, kellel on kujunenud rühihäire ja sellega seoses süveneb hingamisfunktsiooni puudulikkus. SA TÜK Lastekliiniku füsioterapeudi hinnangul annab tulemuse pidev füsioteraapia umbes poole aasta jooksul üks kord nädalas, eeldusel, et harjutusi tehakse ka kodus. Teenust rahastab Eesti Haigekassa;
  4. kogemusnõustaja teenus võib olla vajalik haiguse raskemate vormide korral;
  5. sotsiaaltöötaja teenus – seos lapse seisukohalt on nõrk või puudub. Lapsevanemale või perele on piisav KOV sotsiaaltöötaja nõustamine;
  6. tegevusterapeudi, loovterapeudi, eripedagoogi ja logopeedi teenusel puudub seos haigusega ja võimalike piirangutega;
  7. arsti teenus – eriarstide hinnangul teenus praktikas puudub või see ei ole vajalik lisaks raviarsti tegevusele;
  8. õe teenus – ei asenda astmakabineti õe nõustamist ravimite õige kasutamise, doseerimine jne osas.

Tööealisel ja vanaduspensioniealisel

Rehabilitatsioonivajaduse hindamise käigus selgitab teenuste konsultant, mis on rehabilitatsiooniteenuse eesmärk, millised spetsialistid teenuseid osutavad, missugune on sinu roll. Samuti abistab ta sind rehabilitatsiooniteenuse osutaja valikul.

Oleme kogenud, et sageli inimesed ei tea, millised teenused erivajadusega inimesele üldse olemas on ning kuidas neid taotleda ja jäävad seetõttu abita. Sellepärast selgitame sulle ka muude teenuste taotlemise võimalusi – näiteks kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenused, erihoolekandeteenused, tervishoiuteenused jm.

Rehabilitatsioonivajaduse hindamine annab ka infot riigile selle kohta, millised on puudega inimeste vajadused ning milliseid teenuseid tuleb arendada.

Rehabilitatsioonivajaduse hindamise läbi teinud inimesed ise hindavad väga kõrgelt seda, et nad on saanud võimaluse oma olukorrast rääkida.

Rehabilitatsioonivajaduse hindamist sotsiaalkindlustusametis on vaja juhul, kui sul ei ole kehtivat rehabilitatsiooniplaani.

Sinu rehabilitatsioonivajadust hindab teenuste konsultant, kes võtab sinuga ühendust ning lepite kokku aja ja koha kohtumiseks. Teenuste konsultantide andmed leiad siit (23.7 КБ, XLSX).

Üldjuhul toimub rehabilitatsioonivajaduse hindamine sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses, kus on selleks loodud privaatsust ja segamatut vestlust võimaldavad tingimused. Põhjendatud juhtudel, näiteks siis, kui sul on kohtumisele tulek puudest tingitud liikumistakistuse või muu erivajaduse tõttu olulisel määral raskendatud, on võimalik, et teenuste konsultant tuleb sinu juurde koju, tervishoiu- või hoolekandeasutusse. Erivajadusest, mille tõttu sa ei saa tulla rehabilitatsioonivajaduse hindamisele sotsiaalkindlustusametisse, teavita meid rehabilitatsiooniteenuse taotluses ja räägi konsultandile, kui lepite kokku kohtumist.

Hindamisele tulles varu aega kuni 2 tundi. Võid tulla koos saatjaga – pereliikme, tugiisiku või sõbraga, kes sind tunneb ja saab aidata küsimustele vastamisel või lihtsalt julgustada oma probleemidest rääkima.

Kasutame hindamisel selleks välja töötatud küsimustikku, millega saad soovi korral eelnevalt tutvuda (eestikeelne küsimustik (1.42 МБ, PDF), venekeelne küsimustik (1.13 МБ, PDF)). Küsimustikku sa ei pea ise täitma, seda teeb teenuste konsultant

Vestluse käigus küsime, millised on sinu terviseolukorrast tingitud raskused peamistes eluvaldkondades (tajumine, liikumine, enese eest hoolitsemine, suhtlemine, igapäevased toimingud kodus ja tööl/koolis ning ühiskonnaelus osalemine jne). Vajaduse korral kogume lisainfot teistelt sinu toetusvõrgustikku kuuluvatelt inimestelt, näiteks sinu pereliikmetelt, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajalt, perearstilt, tööandjalt.

Koos arutate läbi, kas sulle on vajalik sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus või vajad hoopis muud abi – nt kohaliku omavalitsuse teenuseid, põhihariduse omandamisel tugiteenuseid koolis, taastusravi vm.

Juhul, kui hindamise tulemusel selgub, et sa vajad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, selgitame välja, kas on olemas sulle sobiv rehabilitatsiooniprogramm või koostame sinu vajadustele vastava tegevuskava. Juhul, kui sinu olukord on väga keeruline, võime sind suunata rehabilitatsiooniplaani koostama – seda teeb rehabilitatsioonimeeskond.

  • Rehabilitatsiooniprogramm on sarnaste probleemide ja eesmärkidega inimeste rühmale kokku pandud tegevuste pakett. Programmid võivad sisaldada nii ühele inimesele kui ka grupile mõeldud teenuseid. Sobiva programmi olemasolul ei koostata sulle tegevuskava ega rehabilitatsiooniplaani. Kinnitatud rehabilitatsiooniprogrammide kohta saad infot siit.
  • Tegevuskava on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise aluseks olev dokument, milles lepime kokku rehabilitatsiooni eesmärgi ja selle saavutamiseks vajalikud teenused, selle vormistab meie teenuste konsultant. Tegevuskava olemasolul ei ole vaja koostada sulle rehabilitatsiooniplaani. Juhul, kui sinu vajadused on keerulisemad ning tegevuskava teha ei saa ja pakkuda ei ole ka sobivaid programme, suuname sind juba kogutud andmetega rehabilitatsioonimeeskonna juurde rehabilitatsiooniplaani koostama.
  • Rehabilitatsiooniplaan on rehabilitatsioonimeeskonna poolt ainult sulle koostatud põhjendatud hinnangute kokkuvõte koos soovitustega ja eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevuskavaga.

Hindamise tulemusel võib selguda, et sa ei vaja rehabilitatsiooniteenust.

Järgnevalt selgitame näidetega, miks sama haiguse või seisundiga (liigesevaevused) inimestest üks vajab rehabilitatsiooniteenust ja teine ei vaja.

Näide 1: inimesel on aastaid kestnud krooniline liigesehaigus, mis viimasel ajal ei ole süvenenud, ta ei ole saanud operatiivset ravi. On aastaid kasutanud rehabilitatsiooniteenust spaa-tüüpi asutustes, sh on omandanud talle koostatud võimlemiskavad ja saanud erinevaid nõustamisi. Saab hakkama igapäevaste toimingutega, sest kodukeskkond on kohandatud ja vajalikud abivahendid olemas. Inimene ise soovib rehabilitatsiooniteenust sellepärast, et saada ravi- või spaaprotseduure (massaaž, erinevad vannid, mudaravi, elektriravi, parafiinravi), millest ta on enda sõnul reaalset kasu saanud.

Kirjeldatud juhul inimene ei vaja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, sest ta tuleb toime igapäevaeluga ja rehabilitatsiooniteenus tema toimetulekut ei suurendaks. Protseduurid, mida inimene endale vajalikuks peab, ei kuulu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste hulka.

Näide 2: aastaid kestnud krooniline liigesehaigus on pidevalt süvenenud, hiljuti on olnud operatsioon. Inimene ei saa oma igapäevaseid tegevusi endisel viisil jätkata ja tunneb sellepärast meeleolu alanemist ja hirmu hakkamasaamise ees. Kõige selle tõttu on toimetulek oluliselt halvenenud. Inimene ei ole ka teadlik kodukohandamise võimalustest ja erinevatest toimetulekut kergendavatest abivahenditest. Seetõttu ta vajab nõustamist, abivahendite ja kodukeskkonna kohandamise vajaduse hindamist, erinevate toimetulekuoskuste ja abivahendite kasutamise õpetamist. Seda pakub kompleksne rehabilitatsiooniteenus füsioterapeudi, tegevusterapeudi, psühholoogi ja sotsiaaltöötaja teenuse näol.


Sellisel juhul inimene tõenäoliselt vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, sest terviseseisund piirab igapäevaeluga hakkamasaamist oluliselt ja rehabilitatsiooniteenus võimaldab iseseisvat toimetulekut parandada.

 

Pane tähele

  • Rehabilitatsioonivajadust hindame igal inimesel eraldi, sest sama haiguse või seisundiga inimeste toimetulek on erinev.
  • Hindamisel lähtume sinu toimetulekust ja sinu vajadustest.

Hindamise tulemused saadame sulle koos otsusega.